Mida peaksite sportautode kohta teadma

SPORTAUTOD: VÄHEM JÕUDU – ROHKEM RÕÕMU?

“Lihtsusta, siis lisa kergus,” ütles Colin Chapman, legendaarne autoinsener, leiutaja ja arendaja, kirjeldades nii sportautode ehitamise valemit. Konteksti mõistmiseks tuleks kõrvale võtta veel teinegi tsitaat: “Jõu lisamine teeb sind kiiremaks sirgetel. Kaalu vähendamine teeb sind kiiremaks igal pool.”

Tõsi, need tsitaadid viitavad vaid ühele mitmest võimalikust sportauto ehitamise valemist. Mõned tootjad valivad sportautode juurde mootorid, mis pakuvad neli- või viissada hobujõudu, ning kogu auto ise kaalub umbes sama palju kui tavaline peresedaan. Kuna erinevate sportmudelite ehitamisel lähtutakse tihti fundamentaalselt erinevatest filosoofiatest, mis lähtuvad omakorda erinevate juhtide vajadustest, siis on võimatu öelda, kas üks valem on parem või halvem.

Võimsad mitmesaja hobujõuga sportautod on tavaliselt ka pikemad ja laiemad. See on vajalik selleks, et neid suurtel kiirustel stabiilsena hoida, aga ka selleks, et võidusõidurajal enesekindlalt kurve võtta. Igapäevaselt sõites on nende autode potentsiaali seevastu pea võimatu ära kasutada – kiirusepiiranguni jõuavad mitmesaja hobujõuga sportautod naeruväärselt kiiresti ning mida uuemad ja moodsamad nad on, seda vähem on kiirust tegelikult autos sees tunda.

Maanteel võib sellise autoga märkamatult piirkiirust isegi kahekordselt ületada. Sedasi sõitmine on ilmselgelt ohtlik. Võimsa sportauto tegeliku potentsiaali kasutamiseks läheb palju rohkem ruumi vaja – kõige paremini sobib selleks võidusõidurada.

Muide, nii võidusõitjad kui sõidueksperdid on ühehäälselt nõus, et päris igaüks ei peaks sellise auto rooli taha istuma. Kuigi tänapäevase sportautoga sõites ei pruugi juht kiirust nii selgelt tajuda kui vanemate mudelitega, siis juhitavuse kaotamise korral peab ta suutma olukorra hetkega kontrolli alla saada. Neid oskusi aga kahjuks autokoolis ei õpetata, mistõttu peaksid juhid enne ülivõimsa sportauto rooli istumist tegelikult võtma sõidutunde või vähemalt sõidusimulaatorites veidi aega veetma ja professionaalide nõu kuulama.

Teisest küljest on olemas palju sportautosid, millega saavad sõita nii algajad kui ka kogenud juhid, kes soovivad lihtsalt sportauto elamust nautida. Siin saamegi naasta esimesena mainitud valemi juurde – auto ei pea olema väga võimas, ent see peab olema kerge. Selline valem tagab, et maanteeratsu allub kergusega kõikidele juhi käsklustele ning pakub sõidurõõmu ka madalamatel kiirustel.

Muidugi ei suuda selle filosoofia järgi ehitatud auto sõita sirgel lõigul mööda mitu korda võimsamatest autodest, kuid paljudel juhtudel on kergemal ja nobedamal mudelil kurvides äärmiselt suur eelis. Need, kes on juba ülisuurtel kiirustel sõitnud, ilmselt nõustuvad, et kiirus iseenesest ei ole sõitmise juures kõige nauditavam aspekt – sõidurõõm tuleb auto dünaamikast ja juhtimisest. Kergem auto reageerib kurvides palju teravamalt ja on tunduvalt kindlam: madal kaal võimaldab kurve suuremal kiirusel võtta ja palju hiljem pidurdada.

LEGENDAARSED SPORTAUTOD

Tõsi, ükski valem ei ole teisest ilmselt parem või halvem – nad on lihtsalt erinevad – ning lõpuks jääb tootja otsustada, millist teed ta oma sportautode arendamises minna soovib. Mazda on keskmise suurusega kergeid sportautosid arendanud juba ammustest aegadest. Tõenäoliselt kõige suurem ja võimsam Jaapanis tootmisliinilt maha veerenud mudel oli Mazda RX-7. Pea veerandsaja aasta jooksul on seda mudelit valmistatud üle 800 000 ühiku.

Teistest sportversioonidest eristab seda rootormootor – väikese töömahuga kõrgetel pööretel töötav mootor, mis pakub erakordset heli. Huvitaval kombel ei küündinud isegi kõige võimsamad RX-7 versioonid 300 hobujõu piirini.

2003. aastal asendati see mudel kompaktse ja praktiliste omadustega ning Wankeli rootormootoriga Mazda RX-8-ga, mis oli muuhulgas varustatud nelja ukse ja nelja istmega. Kuigi pikad reisijad mahtusid vaevu taha istuma, õnnestus Mazdal luua sportlik ja hea juhitavusega auto, mis suutis terve pere ära mahutada.

Ehkki need rootormootoriga mudelid on sportautode ajalukku tugeva jälje jätnud, siis kaugelt kõige põnevam ja parima juhitavusega sportauto on Jaapanist pärit Mazda MX-5, mida tuntakse ka Mazda Miata nime all. Seda tõestab fakt, et just see mudel on mitu kümnendit olnud maailma enimmüüdud sportauto.

Vähem kui kahesaja hobujõuga ja umbes tonni ringis kaaluv sportauto on vähem kui neli meetrit pikk ning toob naeratuse näole juba esimestes kurvides. Väikesesse mudelisse mahuvad ka uusimad turva- ja mugavustehnoloogiad, mis võimaldavad juhil sellega muretult kasvõi iga päev sõita.

"See auto on ravim depressiooni vastu, see on tõesti nii. Sellega sõites ei saa lihtsalt halvas tujus olla," ütles populaarne autoarvustaja Jeremy Clarkson uut Mazda MX-5 kirjeldades.

Uue MX-5 kohta kirjutades mainis kuulus arvustaja ka seda, et autosõidu nautimise juures on kaks kõige olulisemat elementi lihtsus ja elementaarsus: “Uus mudel on eelmisest parem. Selle olemus on sportauto oma, sest see on nii orgaaniline, toores ja lihtne. Ta laulab ja nurrub ja hüppab ringi. Ta tundub alati innukas ja särtsakas ning see paneb ka sind ennast innukalt ja särtsakalt tundma.”

Maailma võimsamaid autosid testinud ekspert andis ootamatult positiivse hinnangu isegi kõige nõrgemale Mazda MX-5-le, mille jõuallikas on vaid 1,5-liitrine ja 132-hobujõuline. “Ma proovisin 2-liitrist versiooni, mis oli suurepärane, kuid inimesed, kelle arvamust ma austan, on mulle öelnud, et odavam 1,5-liitrine on isegi parem.”

Uute ja kõige suuremat sõidurõõmu pakkuvate autode otsingul ei pea alati hulka raha mitmesaja hobujõuliste mudelite peale kulutama. Neil, kes tahavad rooli taga tõelist sõidurõõmu kogeda, tasub proovida kerget ja madala võimsusega sportautot. Ja selles valdkonnas näitab ajalugu, et parim valik on MX-5.

Muide, MX-5 võib isegi vaatamata oma sportlikkusele olla ökonoomne, kuna auto madal kaal ja mootori väike töömaht lubavad sõita väikese kütusekuluga ning pakiruumi mahub täpselt nii palju asju, kui nädalavahetusel kaunitele teedele sõitma minemiseks vaja läheb. Ja teed peavad tõesti kaunid olema, sest selle autoga puhkusele minnes tahad sa ainult sõita.